Saksamaa – Insener-tehnilised teenused – Sammelkläranlage des Abwasserzweckverbands Kläranlage Kirnautal in Rosenberg - Tragwerksplanung

Neljas praeguneid toimivad väiksemad reoveepuhastusjaamad Rosenbergis, Altheimis (Walldürn), Hohenstadt-Eubigheimis ja Schillingstadtis (Ahorn) on väga erinevas, osaliselt remonditavat vajavas seisukorras. Taustal tulevikus ette tulevate veeõiguste uuendamise jaoks üksikute jaamade jaoks soovitasid vastutavad maakonnakeskused uurida võimalusi keskendatud reovee korraldamiseks. Struktuuriga analüüsi raames uuriti mitmeid variante uue reovee korraldamiseks neljal asukohal. Variandi 3 (Bachverlegung) – Altheimi, Hohenstadt-Eubigheimi ja Schillingstadti reoveepuhastusjaamad ühendatakse Rosenbergi reoveepuhastusjaamaga – osutus nii majanduslikult kui ka mittemonetäärsete kriteeriumide arvestades eelistatavaks. Vajalikud ümberkorraldus- ja laiendusmõõtmed (väljalõige 1. osa struktuuriga analüüsist tulevase reovee korraldamiseks Rosenbergi vallas (Baden) lehekülg 143): [1] Vihmavee ülevoolukraav: Praegune saastekoormuse arvutus on käimas ja näitab, et vihmavee ülevoolukraavi (VÜK) laiendamise vajadus. [2] Sissevooluala (kaasnevalt kivikraav): Sissevooluala (kraav) koos kivikraaviga on laiendamiseks suurem veekogus segavee juurdevoolu korral (QM = 90,5 l/s). [3] Reegel (hoone): Reegel koos kraaviga ja varuümberkäimiseks on laiendamiseks suurem veekogus segavee juurdevoolu korral (QM = 90,5 l/s). [4] Liiv- ja rasvapüüdur: Praegune ringliivapüüdur asendatakse ventileeritud liiv- ja rasvapüüduriga, mis mõõdetakse segavee juurdevoolu QM = 90,5 l/s. Uus liiv- ja rasvapüüdur paigutatakse reegelhoone ette. [5] Aeratsioonibassein: 5 800 elaniku kohta on vajalik aeratsioonibasseini maht 2 650 m³, kui TSBB = 3,4 g/l on vajalik simultaan aerobne mudastabiliseerimine. Praeguse aeratsioonibasseini maht on 380 m³, mis tähendab, et on vajalik laiendamine 2 300 m³. Suur osa puudujääkidest tuleneb sellest, et praegune reoveepuhastusjaam on välja töötatud ainult osaliselt aerobse mudastabiliseerimiseks, aerobse järeltöötlusega ventileeritud mudakuhjatõmbes. Soovitakse aeratsioonibasseini valmistada 2 ehituse etapis ja seejuures praeguse kombinatsioonibasseini tagasi ehitada. Võimalikud on kolm aeratsioonibasseini mõõtmetega (L x P x S) 11 m x 18 m x 4,5 m (Vges = 2 673 m³). Nii oleks kolm hooldustee hooldustööde ja revideerimisteks. Aeratsioonibasseini sisse- ja väljavoolu on ehitama jaotushooneid. [6] Ventilatsioonijaam: Intermittentsete denitrifikatsioonide korral, õhukihi sügavusega hD = 4,50 m, on vajalik õhuhulk QL,N = 150 – 1 350 m³/h. Ventilaatorid tuleb vastavalt kohandada. [7] Järempuhastusbassein: Kolm ruudukujulist järempuhastusbasseini mõõtmetega (L x P x S) 4,5 m x 23 m x 4,0 m (Vges = 1 242 m³) tuleb ehitada (edasistes plaanides ka ringbasseinina mõeldav). Nii oleks kolm hooldustee hooldustööde ja revideerimisteks. Järempuhastusbasseinile tuleb lisada tagasivoolava ja üleliigse mudapumpjaam. Tagasivoolava mudapumbad tuleb välja töötada tagasivoolumääraga RV = 1,0 (DWA-A 131, 2016 järgi) maksimaalse segavee juurdevoolu korral QM = 90,5 l/s. Investeeringukulud: Reoveepuhastusjaamad: kokku kulu 10 milj. € brutto.