Saksamaa – Uurimis- ja arendusteenused ja seonduvad nõustamisteenused – Forschungsvorhaben zur Evaluierung der spezialpräventiven Wirkungen und technischen Rahmenbedingungen der Elektronischen Aufenthaltsüberwachung (EAÜ) im Rahmen der Führungsaufsicht

1. detsembri 2020 otsusega on Liidukohus (BVerfG) elektronilise elukohavalve (EAÜ) reegluse, mis on osa juhitavusest, põhiseaduspärane kuulutanud, kuid samal ajal on seadusandjale antud ülesanne „vaatluse all hoida EAÜ spezialpräventiivsete mõju ja tehnilisi raamtingimusi empiriliselt ning seaduslikku reeglistiku konseptsiooni vajadusel sellega saadud teadmistele kohandada“ (4. juhendav lause). BVerfG järelduste kohaselt puudub seni kahtlemata empiriline tõend, et EAÜ vähendab § 68b lk 1 p 1 nr 12, p 3 StGB hõlmava isikute rühma uuesti kuritegelikku riski. Sest EAÜ on võrreldes teiste juhitavuse meetmetega eriti intensiivne sekkumine, põhjustab see „erilised vaatlus- ja vajadusel parandamise kohustused seadusandjale“. Uurimise peamine eesmärk on uurida EAÜ spezialpräventiivset mõju. BVerfG nõue on ka seadusega seotud § 68b lk 1 p 1 nr 12, p 3 StGB sisseviimise seaduse põhjenduses. Selle kohaselt peaks EAÜ peamiselt spezialpräventiivset mõju avaldama, eriti võimaldades paremat elukohaga seotud juhiste täitmise jälgimist § 68b lk 1 p 1 nr 1 ja 2 StGB järgi, kuid ka suurendades avastamise riski uue rasket kuriteo korral. Lisaks tuleb uurida tehnilisi raamtingimusi (eriti andmete kogumise, akupingete, võimalike vigade või signaalihäirete ja muude tehniliste eripärade osas). Esitatud uurimise eesmärk tuleb saavutada kvalitatiivse, empirilise uurimise kaudu. Eelmise uurimise projekti alusel, mis oli BMJ(V) tellimusel, mis käsitles EAÜ praktilist rakendamist, kuid mitte selle spezialpräventiivseid mõju, on järgmine meetodika, mis on täpsemalt selgitatud pakkumisdokumentides: I. Tagasilangemise uuring võrdlusgruppidega. Analüüs juhitavuse ja karistusasjade alates EAÜ sisseviimisest, mis puudutab toimunud tagasilangemisi elektroniliselt jälgitavatest süüdistatutest võrreldes mitteelektroniliselt jälgitavatega. Kontrollgrupi osalejad peaksid olema võimalikult võrreldavad, eriti täitma formaalsed tingimused EAÜ juhise andmiseks § 68b lk 1 p 3 nr 1 ja 2 StGB järgi ning olema võimalikult võrreldavad kurjategijate faktorid. II. Teadmiste saamine intervjuude kaudu. Kaasnevate intervjuude kaudu tuleb küsida spezialpräventiivsetest mõjudest EAÜ erinevatest vaatenurgadest (nt EAÜ osalejate, juhitavuse asutuste töötajate, prooviajajate, politseiliste riskiprogrammide ja Riikide Ühise Jälgimise Asutuse (GÜL) ning karistusasjade kohtunike intervjuud). III. Eesmärgipärane uurimise ja uuringute analüüs. Kaasnevalt tuleb esitada ja analüüsida kriminoloogiline uurimise seisund EAÜ spezialpräventiivsetest mõjudest (sh mudelprojektid ning riiklikud ja välismaised uuringud). Tellija või tellija peab ise uurimiskonseptsiooni välja töötama. Leistuse kirjelduse alusel on määratud uurimisteemad, -küsimused ja mõned meetodilised lähenemised – mitte lõplikult. Selle alusel tuleb välja töötada innovaatilised lahendused ning seega teha olulisi iseseisvaid panuseid struktureeritud leistuse kujundamiseks. Oodatakse konseptuaalset lahendust § 14 Abs. 3 Nr. 2 VgV kohaselt. Leistus tuleb välja pakkuda ühena täielikuna. Üksikasjad on pakkumisdokumentides.